Isikukaitsevahendite valimine ehitustöödeks

Ehitustöömaal ei piisa sellest, et kiiver, kindad ja turvajalatsid on olemas. Isikukaitsevahendite valimine ehitustöödeks algab konkreetsest tööohust: mida lõigatakse, tõstetakse, puuritakse, lammutatakse või paigaldatakse ning kui kaua inimene selle ohuga kokku puutub. Vale kaitse võib segada tööd sama palju kui kaitse puudumine – prillid lähevad uduseks, kinnas vähendab haaret või mask ei sobitu näoga. Õige varustus hoiab inimese töös, mitte ei muutu töö peatamise põhjuseks.

Alusta tööst, mitte tootekategooriast

Kõige levinum ostuviga on valida kaitsevahend nime või üldise kategooria järgi. Näiteks „lõikekindel kinnas” ei ütle veel, kas see sobib pleki, klaasi, armatuuri või terava servaga kaabli käsitsemiseks. Samuti ei ole iga kaitseprill mõeldud nurklihvija sädemete, betoonitolmu ja külgsuunast tulevate osakeste jaoks.

Enne tellimist vaata üle tööetapid, töötajad ja keskkond. Uue hoone karkassitöö, siseviimistlus, lammutamine ja katusepaigaldus võivad toimuda samal objektil, kuid nende riskid on erinevad. Hea lähtekoht on tööde jaotus vähemalt järgmisteks ohtudeks:

• löögid, kukkuvad esemed ja kõrgelt kukkumine;
• tolm, kemikaalid, aurud ning keevitus- või lihvimissuits;
• müra, vibratsioon ja lenduvad osakesed;
• lõiked, torked, muljumine ning kuumus;
• elektrioht, libisemine ja nähtavuse puudumine.

See nimekiri ei asenda riskianalüüsi, kuid aitab ostuotsuse kiiresti õigesse kategooriasse suunata. Kui tööülesanne muutub, peab muutuma ka kaitse. Näiteks tolmumaski valik betooni lihvimisel ei pruugi sobida värvitöödel, kus probleemiks on orgaanilised aurud, mitte ainult peenosakesed.

Isikukaitsevahendite valimine ehitustöödeks: standardid ja kaitsetase

CE-märgis näitab, et toode vastab sellele rakenduvatele Euroopa nõuetele, kuid see ei ole veel piisav valikukriteerium. Ehituses tuleb vaadata ka tootestandardit ja selle märgistuse sisu. Standard ütleb, millise katse on toode läbinud ning millise ohu vastu kaitse on ette nähtud.

Kiivri puhul kontrolli löögikaitset, kasutustemperatuuri, võimalikku külgdeformatsiooni taluvust ning vajadust lõuarihma järele. Kõrgustes või tõstukikorvis töötades on kindlalt kinnituv lõuarihm praktiline nõue, sest kukkuv kiiver ei kaitse enam kedagi. Samal ajal tuleb jälgida kiivri kasutusiga: UV-kiirgus, värvipritsmed, löögid ja vale hoiustamine võivad materjali omadusi vähendada ka siis, kui väljastpoolt suuri kahjustusi ei paista.

Kaitsejalatsite puhul ei ole terasest varbakaitse ainus küsimus. Objektil võib vaja minna torkekindlat talda, libisemiskindlust, veekindlust, kuumakindlat välistalda või elektrit hajutavaid omadusi. Armatuuritöö ja lammutuse jaoks sobiv tallakaitse võib siseviimistluses olla liialt jäik ja väsitav. Kui töötaja liigub päevas palju, tasub võrrelda ka jalatsi kaalu, liistu laiust ja sisetalla tuge.

Kindamärgistuse puhul pööratakse sageli tähelepanu ainult lõikekindlusele. Tegelikult määravad kasutuskogemuse ka kulumiskindlus, rebimiskindlus, läbitorkekindlus, haarduvus kuivas või õlises keskkonnas ning sõrmeotste täpsus. Paigaldaja, kes peab käsitsema väikseid kruvisid ja kinnitusdetaile, ei tööta efektiivselt liiga paksu kindaga, isegi kui selle kaitsetase on kõrge.

Hingamiskaitses tuleb eristada osakesi, gaase ja aure. FFP-klassi poolmask on mõeldud osakeste filtreerimiseks, näiteks mineraaltolmu korral. Värvimisel, liimimisel või lahustitega töötamisel tuleb hinnata sobiva filtriga respiraatori vajadust. Tiheduse saavutamiseks peab mask näole sobima – habe tihenduspinnal võib kaitset oluliselt vähendada. Ka filtrite kasutusiga ei ole püsiv: see sõltub saasteainest, kontsentratsioonist, niiskusest ja kasutusajast.

Kaitsevahendid peavad töötama koos

Ehitustöödel kasutatakse harva ainult üht kaitsevahendit. Kiiver, kaitseprillid, kuulmiskaitse ja hingamiskaitse peavad korraga sobima, ilma et üks suruks teist paigast. Kui poolmask tõstab prillid üles või kõrvaklapid ei istu kiivri kinnitustega, hakkab kasutaja varustust kohendama või jätab mõne osa sootuks kandmata.

See on eriti tähtis tolmuste ja mürarikaste tööde puhul. Betooni puurimine või lihvimine võib nõuda silma-, kuulmis- ja hingamiskaitset korraga. Proovi komplekti enne suuremat tellimust päris tööolukorras. Mõne minuti pikkune sobivuskatse annab rohkem infot kui ainult tehniliste näitajate võrdlemine.

Ka tööriist ja kaitsevahend tuleb kokku sobitada. Kui kasutatakse kiivrikinnitusega visiiri, kontrolli selle sobivust konkreetse kiivrimudeliga. Kui töö nõuab kukkumiskaitset, ära kombineeri eri tootjate rakmeid, ühenduselemente ja liine juhuslikult. Kukkumiskaitsesüsteem peab olema tervik ning ankurduspunkti, vaba kukkumisruumi ja päästevõimaluse läbimõtlemata jätmine võib muuta hea varustuse ebapiisavaks.

Mugavus on tööohutuse osa

Ebamugav isikukaitsevahend jääb sageli kasutamata just siis, kui tempo tõuseb. Seetõttu ei ole reguleeritavus, ventilatsioon, higipael, prillide uduvastane töötlus või kinnaste hea istuvus kõrvalised omadused. Need mõjutavad otseselt seda, kas kaitse püsib töötaja peal terve vahetuse.

Objekti juhil tasub kaasata valikusse inimesed, kes vahendeid iga päev kasutavad. Näiteks võib sama kaitseprill sobida ühele töötajale suurepäraselt, kuid teisele suruda oimukohti või mitte sobituda näokujuga. Kui meeskonnas kasutatakse nägemiskorrektsiooni, tuleb läbi mõelda prillide kandmine kaitseprillide all või retseptiga kaitseprillide vajadus.

Planeeri varu ja vahetus sama hoolikalt kui tööriistad

Kaitsevahend on kuluartikkel, kuid selle puudumine maksab rohkem. Ühekordsed maskid, kõrvatropid, kindad ja filtrid peavad olema objektil varuga olemas, sest neid ei saa mõistlikult kasutada üle nende tegeliku kasutusaja. Samuti tuleb välja vahetada kahjustatud kiivrid, kriimustatud või mõranenud prillid ning kulunud tallaga turvajalatsid.

Loo korduvate tööde jaoks lihtne väljastus- ja vahetusrütm. Näiteks saab määrata, kes kontrollib filtrite seisu, kus hoitakse varukindaid ning kuidas märgitakse kukkumiskaitsevahendi ülevaatuse tähtaeg. See vähendab olukordi, kus töö seisab, sest õige suurusega kindaid või sobivat filtrit ei ole käepärast.

Suuremal objektil tasub varustus siduda tööetappide ja meeskondadega, mitte hoida kõike ühes määratlemata laos. Lammutajate, betoonimeeskonna ja elektripaigaldajate vajadused on erinevad. Selge komplekteerimine kiirendab hommikust väljastust ning teeb puudujäägid nähtavaks enne töö algust.

Millal ei tasu valida kõige odavamat varianti

Hind loeb, eriti kui vaja on varustada tervet brigaadi. Kuid odavaim toode ei ole alati madalaima kogukuluga. Kui kindad kuluvad ühe tööpäevaga läbi, prillid kriimustuvad kiiresti või jalats põhjustab töötajal väsimust, suureneb asendusostude, töökatkestuste ja kasutamata jätmise risk.

Teisalt ei ole mõistlik osta kõige kõrgema kaitsetasemega toodet igaks tööks. Liiga paks kinnas vähendab montaaži täpsust ja väga raske jalats võib teha siseviimistluse päeva ebamugavaks. Õige valik sõltub ohutasemest, töö kestusest, aastaajast ja sellest, kui palju liigutakse. Praktiline lahendus on sageli kaks või kolm tööpõhist varianti, mitte üks universaalne mudel kõigile.

Varustaja24 valikust saab koondada samasse tellimusse tööriistad, kulumaterjalid, tööriided ja isikukaitsevahendid. Kui varustus planeerida koos järgmise tööetapi materjalide ning tööriistadega, jõuab vajalik kaup objektile õigel ajal ja meeskond ei pea tööd pooleli jätma.

Hea kaitsevahend ei paista tööpäeva jooksul pidevalt silma. See istub õigesti, peab vastu ettenähtud tööle ja on õigel hetkel võtta – nii saab tähelepanu jääda kvaliteetsele tööle, mitte välditavale riskile.